Külm on, sellepärast

Peavalude tihenemine pole hea märk

See annab sõnumi rahmeldamisest

Ja tegelikult ma ei tea üldse mis värk

On mul kõike korraga tahtmisest

Võib-olla tuleks olla ja oodata

Paar päeva, kuud, mõni aastagi ehk

Aga ei tasu minust liialt loota ka

Juba siiani on tunda, et mu jutus on lehk

See hais annab aimu diskuteerimise jamast

Sest tegelikult olen ma nii nagu ikka

Ütlen, et kõigest on kohutavalt kama

Aga ikka põen ja väga pikalt

Tahaks iga sekundi tagant magada

Seisund, kus kohustused puuduvad

Tahaks endale olesklemist lubada

Kuid siis iseka hulka kuulun ka

Ma ei ela ainult endale, oh ei

Pean tegema nii, et kõigil oleks hea

Teen ja teen kuni ehk on okei

Aga kindel ikka olla ei saa

Sest nõudmised ületavad pilvepiiri

Sassis on kus taevas, kus maa

Miks kurat mind nii kaugele viidi?

Kõriauguni on sellest, mida kogu aeg peab

Vähe on asju, millega kohustus ei kaasne

Ja kui tõesti vahel väga kogemata veab

Küll siis muudan oma kulunud vaadet

Positiivsus on jõudnud nullipiirist alla

Nii varsti miinustesse jään

Selle mõttega veel raskem on olla

Ikka ju tahan, et kõik hea oleks jääv

Mul kombeks on liiga vara hõisata

Aga tahan ju jagada seda, mis hea

Kuid see annab võimaluse minema põigata

Argus saab võitu, seda ma tean

Kokkuvõtte tegemine valmistab kohutavat raskust

Sest sassis kõik ikka kui pudru ja kapsas

Lahendust võtta pole ka tagataskust

Eks proovile saab pandud viimnegi vaprus

Kuid vastu pean ikka

Homme on uus päev

Oodata võin pikalt

Sest tean, et päikest näen.

Ja kui mitte homme

Siis igal õhtul on hea

Võtta kauniks kombeks

Selle mõttega uinuda.