Kandes kõike, mis ma olen, süles,
korjasid mu maast üles
nagu see oleks midagi,
mida sa lihtsalt teed
kuidagi
läbi ime.
Ise poolpime
vaatasin Sind ja ei saanud aru,
et kas Sina tõesti ei saa aru,
et mitte keegi teine
nii ei tee.
Ja sõna keegi
all teadis mu hing,
et päriselt vajan
Sind.
No comments:
Post a Comment