C'est la vie

Mõned paigad mõne aasta pärast pole enam need.

Mõned teed

enam samasse kohta ei vii.

Nii mõned mäed jäävad kaugeks,

muutuvad laugeks

ja ebamääraseks,

mõned sääraseks,

et võivad üldse kaduda,

sest kui laduda

päev päeva peale

käsi käe peale

sõna sõna peale,

siis lõpuks peab harjuma

varjuma.

Jah.

Tühja kah.

Teeme akna lahti.

Lõikame koogi lahti.

On mahti,

täna on.

Las kaovad teed.

Küll mõned mõtted mõne aasta pärast on need.

Las mõned uksed kukuvad eest,

mõned seinad mädanevad seest.

Mõnikord on nii parem.

Aga täna täidavad rongid me soove rohkem kui kunagi varem.


Carolinile 20ndaks sünnipäevaks