enam jaksab lugeda,
aga midagi meis möödus.
Ükshaaval pöördus
iga marginaal,
iga hingesaal,
iga fakt,
iga takt
ühte.
Meis läidet
sai öötuli
ja täidet
sai olemisetunne,
inimesetarkus
ja ajavaru.
Tunnistus südamest andis aru,
et kui teist seletavad silmad,
siis selles ilmas
muul pole tähendust.
Kallis, las lähendust
pakub varakevadine carpe
diem idüll.
Sest kui ka aednikke meist ei saa,
siis rändajad saavad küll.
No comments:
Post a Comment