Sest et päev on hall

Ja loll

Tahaksin tunda rõõmu asjadest, millest väidan konstantselt rõõmu tundvat

Tahaksin öelda, et kogu aeg olen tipus

Positiivsuse eeskujul – mitte üheskis hetkes ei tohi viibida kurvalt

Aga nii see ikka minema kipub.

Tahaksin nautida inimesi ja emotsioone, mis juhuslikult peaagu harukordsed

Tahaksin iga päev öelda, et hoolin

Aga üpris kiirelt peatun, sest mingite ogade torked

Tulevad meelde - neist mööda vaadata proovin.

Tahaksin mingit lummavat armastuslikku tuge,

Mida võiks pakkuda miski hea ja kindel

Tahaks, et kõik ei oleks nii pude

Ma ei jaksa vaadata neid pinde.

Pinde minu ja teiste inimeste silmas

Võiks sujuvalt vaadata mööda -

Vist olen eksinud selles laias ilmas

Või on väsitatud mind tööga.

Tööga mille olen ise valinud

Ja igal võimalusel valin juurde veel

Sest pole ju veel endalegi tõestanud,

Et hakkama saan sellel painaval teel.

Kust kurat saaksin veidi jõudu ja midagi natukest veel,

Et saada midagi mis toidaks

Midagi mis hoiaks hinge sees

Midagi mis köidaks.

Piisaks ühest siirast hetkest

Või millestki, mis ennekuulmatu

Ja nii hea, et selle kütkes

Olen õnnelik ja suunatu.

Miski ebatavaline pilk

Võiks rivist välja lüüa kas või hetkeks

Miski väike imetilluke tilk

Mis alustaks ühest päevast teistpidi retke.

Aga kella tagurpidi käima ei pane

Ja õues on ikka sama karge

Ikka kogunevad haned

Ja ma pole grammigi targem .