olen poolel teel veel.
Triivin hommikute kastemärja jälgedega veele,
miks Sind saadeti mu teele?
Miks keset pooluneudus olnud sirelite lehti
Sind nii vajalikuks tehti?
Su juurde tulen
läbi päikeseloojangu tulise auru,
läbi ööbikute lahke laulu,
üle mürkmadude mustade keelte,
üle pilkavate meelte,
läbi ohakalillede,
läbi äikesepilvede,
läbi piparmündi magusa tee,
mesilaste kuldse mee.
Su juurde tulen üle männivaigu, päiksetormi vinge,
et saaks vaadata Su hinge.
Et saaksin küsida - kas saabuvate hommikute taga
meil ühine on rada?
Kas ka aasta pärast tähistaeva avaruste süles
leiame üksteist üles?
Saabuvate hommikute
taga kohtume.
No comments:
Post a Comment